Laupäev on ainus puhkepäev, seega lapsed kooli ei lähe. Päevad on väga pikad, üles tõustakse kell 6-7, süüakse esimest korda koolipäeval kella 8 paiku (laupäeviti kell 10). Laupäev on ka pesupäev – lapsi pestakse (vanemad pesevad ise) seebiga vooliku all õues (ei ole just väga atraktiivne lahendus). Torud nagu veevärgi jaoks on, aga vett ei ole. WC on läänepärane, aga vett peale tõmmata ei saa ja päeva lõpuks ujub seal liiga palju asju (ka lõhn on vastav).
Ras Kumari – kõige vanem tüdruk
Laxmi – alati rõõmus
Brunal tuli idee lapsed kinno viia – alguses kartsime, et see võib liiga kallis olla, kuid pilet kohalikus kinos maksab 40 ruupiat (6 krooni) ja kõigile lastele ei olnud piletit vaja – nad olid liiga väikesed. Filmi lasime lastel ise valida, mis oli võib-olla viga – valituks osutus film nimega „The real kickboxer”, nimi ütleb kõik. Nepaali kino puhul on imelik see, et kui tulevad pahad kangelased ja ründavad kedagi, siis hüppavad kuskilt välja head mehed ja selle peale rõkkab kogukinosaal meeletu aplausiga. Nii et kui uni tuleb peale, siis äratatakse uuesti üles. Filmi keskel on paus, et kõik saaksid pissil käia või kommi osta – meil oli lastele natukene küpsiseid.
Meie lapsed kinos
See pilt on niisama... kino WC tundus lihtsalt nii põnev koht :)
Tegelikult kino külastus on hea idee päeva sisustada, ega lastel palju asju teha ei ole. Lastekodus on üks Nepaali piljardilaud (kuidas seda kutsutaksegi?), kus žetoone nipsutatakse sõrmega. Lisaks sellele on erinevad pallimängud väljas ning aegajalt annab lugeda ühte suurt lasteatlast (väiksemad vaatavad pilte ja ütlevad asja nime inglise keeles). Saaks ometigi kuskilt lihtsaid lauamänge või muud sarnast – aga siin ei ole isegi kuskilt osta midagi. Kui kellelgi on häid mänguideid, siis ootan huviga :)
Õhtul sõime jälle daalbaati – daalbaat on siin päris hea, aga nad üritavad meid reaalselt riisist paksuks sööta. Muide süüakse köögipõrandal ja kätega – varsti ma ei teagi enam muid viise söömiseks :)
Peale õhtusööki on see aeg, millal päev on peaaegu läbi – võib rahulikult hinge tõmmata teadmises, et öörahu on kohe-kohe kohal. Tegelikult päev otsa lastega olla ei ole eriti väsitav füüsiliselt, küll aga vaimselt.
No comments:
Post a Comment