Täna hommikul oli kohe väga raske ärgata. Lisaks sellele kõhuvalu, kerge iiveldus ja kurnatus – ilmselt kahtlustan ma selles granaatõuna või eileõhtust toitu. Söetabletid ja smecta aitavad loodetavasti.
Muidugi see ei tähendanud seda, et ma hommikusöögi vahele jätnud oleks. Pannkoogid – täiesti kodused. Aja söögi ja keeleõppe vahel sisustasin eilse materjali üle kordamisega. Tempo on täiesti meeletu ning tundub võimatuna, et me asjad nii ruttu selgeks saaks. Näiteks üks hetk andis õpetaja meile 10 minutit aega, et kõik sugulased selgeks saada ja kohe seejärel võtsime numbrid 1-50ni, mis võiks lihtne olla, aga neil on iga numbri jaoks oma sõna – süsteemi peaaegu üldse ei ole.
Vahepeal tegi ta (õpetaja) oma moodi mõistatusi, me ei saanud nendele üldse pihta. See-eest mu toakaaslane andis ühe päris huvitava lahendada. Aasia loogika on väga teistsugune.
Anname siis väikese ülevaate täna õpitust:
Nepal aakar maa saano chha – Nepaal on suuruse poolest väike
Ma aakar maa thulo chhu – Ma olen suuruselt suur ( u-lõpp, kui ma räägin endast)
Mero kapaal lamo chhe – Minu juuksed on pikad
Wahakoo ramre padhchhe – ta loeb hästi (naiss.)
Mero shau ghumaauro chha – minu õun on ümmargune
Baato bango chha – tee on kurviline
Hami pardai chhou – me loeme (dai-lõpp tähendab, et tegevust tehakse hetkel ja chhou vormi kasutakse „meie” puhul)
Wahaa naudai chha – ta tuleb (meess.)
Hami kheldai chhou – meie mängime
Tyhaa kukur haru chhan – seal on koerad (haru on mitmuse tunnus ja chhan on mitmuse vorm sõnast olema)
Male kheleko – ma mängisin (eraldi vormid on mineviku jaoks, kasutatakse ma + le kui saab küsida lause kohta „mida?”
Ma kudeko – ma jooksin (siin ei tule +le-d)
Khaanus – palun söö (lisades lõppu sünale s-i saab sõnast viisakas käskivas vormis sõna)
Kripaya malie prarkhanus – palun oota mind
Wahoo maero baa hunuhunchha – See on minu isa (endast vanemate inimeste puhul kasutatakse viisakasvormi hunuhunccha)
Baa – isa
Aamaa – ema
Didi – vanem õde
Bahini – noorem õde
Daai – vanem vend
Bhaai – noorem vend
Chhoraa – poeg
Chhori – tütar
Baabu – väike poiss
Naani – väike tüdruk
Hajur aamaa – vanaema
Hajur bubaa – vanaisa
Kaakaa – isa vend
Kaaki – isa vennanaine
Ketaa – poiss
Keti – tüdruk
Ketaaketi – lapsed
Maamaa – ema vend
Maaiju - ema vennanaine
Millegipärast ma ei tahaks siin renditud rattaga liigelda...
Paljud inimesed kannavad tolmu eest kaitseks maske, eriti mootorratturid...
Peale keeleõppe lõppu tundsin ennast juba piisavalt hästi, et minna teistega koos linnapeale. Võtsime kuuekesi (mina, 2 iiri tüdrukut, 3 ameeriklast) tuk-tuki ja sõitsime taaskord Ratni pargi juurde. Thamel on juba nii tuttav koht, et seal enam ära eksida ei anna. Kollasime natukene poode mööda ning seekord sai ka üht teist ostetud. Ostsin endale tüüpilised kirevad Nepaali püksid (300 ruupiat – 50 EEK) ja seeliku (325 ruupiat). Thamel on täielik kauplemise koht – algne hind oli esimesel 700 ja teisel 650. Ma pakun, et päris hea diil oli – üldiselt keegi nii tõsiselt kui mina kaubelda ei viitsi. Seelik on väga äge, pükste osas ma nii kindel ei ole.
Kuninganna tiik Ratni pargi läheduses
Puu- või juurvilja?
Tüüpiline kauplus Thamelis...
Ka muusikapoed on tasemel...
Käisime söömas ühes suhteliselt turistilikus kohas – praad koos teega (tegelikult tee asemel oli mesi sidruniga soojas vees) maksis umbes 50 EEK, mis on siinsete hindade kohta väga kallis. Ma pole veel nädalatki siin olnud, aga ma juba tunnen, et mu menüüs on puudu kaks tähtsat asja: liha (oi kuidas tahaks sealihašnitslit!) ja piimatooted. Siinne rahvas on üldiselt riisi – juurvilja dieedil.
Thameli kohta nagu väga ei oskagi midagi öelda – hea koht kust suveniire ja kingitusi kaasa osta, matkaja saab enda varustuse ka kui vaja. Thamelist välja minnes ostsin neid punaseid marju, mille nime ma endiselt ei tea... aga head on nad küll (mis aitab kõhuvalu vastu paremini kui toores pesemata puuvili!).
Minu lõuna :)
Tagasi läksime taaskord taksoga – kella 7-8 paiku on tipptund ja bussi jaoks on liiga palju rahvast. Osad taksojuhid ei olnud nõus 200 ruupia eest isegi enam viima, otsisime natukene aega kuni leidsime kaks taksot, kes nõus olid.
Liiklus tipptunnil...
Õhtusöök kujutas endast lavaši lehtesid, kapsast ja kahte kanakonti (tõesti.. konti). Täna peaks veel õppima.. oeh, väga ei jaksagi.
No comments:
Post a Comment