Täna hommikupoole oli keeletest - ütleme, et oli päris raske. Tulemused saab varsti teada, nii et elame-näeme...
Poliitiline olukord ei tundu väga hull olevat, kuigi viimastel päevadel on tunduvalt rohkem keppidega politseinikke liikumas kui varem. Lehest lugesin, et maoistid ei ole rahul juhul kui nad ei saa peamisi poliitilisi ametikohti enda kätte, lubatakse tagasi tänavatele minna ja toetuda rahvale. Eile sõitis ka mingi auto mööda linna ringi – karjuti midagi üleskutse moodi ja sirp & vasar lehvisid. Samas kuskilt lugesin, et võib-olla ei taha maoistid presidenti ametikohta juhul, kui see on ainult esinduslik ja sinna saab a-poliitiline figuur.
Üritasin leida peale lõunasööki mõnda talutava kiirusega internetipunkti – see on suhteliselt keeruline ülesanne – kohalikus kandis oli nett niivõrd aeglane, et uksele kirjutada super fast ADSL tundus tõeline patt. Linna sõitmiseks võtsin taaskord tuk-tuki, tegelikult õige hind on ikka 9 ruupiat, mitte 10... 15 senti on ka kõva raha. Politseid tundus olevat eriti palju väljas ning nad ei lasknud tuk-tukil minna õiget teed pidi. Pidime tegema hiiglasliku ringi ning saime maha suhteliselt kaugel õigest kohast. See-eest sattusin mingile suurele poliitilisele üritusele, mis seekord ei olnud maoistide oma. Ma ei olnud päris kindel, mis seal toimus, aga korduvalt karjuti midagi Nepaali kongressist. Neil on siin ikka tõeliselt suured poliitilised kogunemised.
Edasi suundusin trekkimisvarustuse jahile. Eelmisel päeval olin ühed püksid kaubelnud 1500 pealt 900 peale, täna sain veel 200 alla – seega sain korralikud matkapüksid 700ga (115 EEK). Loodetavasti on nad piisavalt kaanikindlad.
Linnas leidsin ka täiesti modernse internetikoha (30 ruupiat tund) – korralikud õhukesed monitorid ja isegi skype kasutamisvõimalus (kahjuks pole kellegile skype’ida nagu). Laadisin üles viimaste päevade pildid ja korraga hakkas väljas jube padukas. Praegu ongi nii, et päevas kuskil tund aega kallab hullult ja siis on jälle ilus. Ma ei nimetaks seda just mussooniks.
Pärast sain jälle teistega kokku ning võtsime takso tagasi Kalankisse – seekord oli eriti keevavereline taksojuht – ta ajas peaaegu 3 inimest ja 4 rikšat alla. Linnas olid suured ummikud – jälle selle pärast, et pooled teed on täis autosid, mis seisavad bensiinijärjekorras. Muide kütus maksab siin kuuldavasti 80 eurosenti liiter ning seda pole peaaegu üldse saada. Ma ei saa aru, kuidas nad saavad nii odavalt taksoteenust üldse pakkuda.
Kalankis ootas ees elektrikatkestus – jälle. Ma muidugi ootasin ilusti ära, kuni see lõpeb, ning ronisin dušši alla. Just siis kui ma olin kõik riided ilusti ära võtnud, selgus, et vett ka ei ole. Tegelikult on elektri- ja veekatkestus omavahel seotud – kui elektrit ei ole ei saa vett üles torni pumbata (loogika). Õnneks suutsin ma oma muret ühele kohalikule kurta ning ta lülitas veepumba sisse. Jess... külm dušš!
No comments:
Post a Comment