25.06.2008 – World Peace Pagoda

Alustasin hommikut sama einega, mis eelmine päev. Täna unustati mu müslisse müsli panna ja sõin piima banaaniga... väga huvitav :)

Võtsin ette teekonna World Peace Pagoda suunas, mis asus mäe otsas teisel pool järve. Ilma suuremate probleemideta jõudsin teisele poole järve ning üks kohalik aitas mul õige teeotsa üles leida. Ilm oli täiesti kuiv, aga mets oli kaane täis – lootsin, et selleks korraks on kaanidega ühel pool, aga kus sa sellega. Korra eksisin rajalkt kõrvale ja siis ründasid mind lausa hordid.

Tammikoht teel teisele poole järve

Korraga hakkas metsas suur kisa pihta – ahvikari märatses puuotsas ning mõned jooksid peaaegu üle mu jalgade. Ühesõnaga, ahve oli palju.

World Peace Pagoda

Ülesse ronimine võttis umbes tunni ning stuupa ise oli uhke – valge ja kuldne, säras päikese käes. Tagasi otsustasin minna lühemat teed pidi – alla järveni ja sealt võtta paadi. Paadisõidu eest küsiti soolast hinda (200 ruupiat – 35 eek), kuid eelistasin seda taaskohtumisele kaanidega.

Pokara teisel pool kallast

Phewa Tal

Tagasi järveäärsele alale jõudes tegin kahtlase tehingu ja ostsin endale mõned tiibeti meened – mul pole õrna aimugi, mis võiks nende õiglane hind olla. Üks mees müüs kuukiviga kõrvarõngaid, mis muidu pidid hõbedast olema – ei tea kas uskuda või mitte. Igaks juhuks jätsin siiski ostmata.

Kohtusin taaskord juhuslikult eelmise õhtu rahvaga – nad olid teel rattaid rentima, seega ühinesin nendega. 100 ruupia (15 EEK) eest saime rattad terveks päevaks. Sõitsime mööda järvekallast põhja poole ning tegime väikese joogipeatuse ühes külas. Seal kohtusime kahe muheda argentiinlasega, kellega koos läksime tagasi.

Väike rattasõit oli mõnus – kuigi rattad ei olnud just kõige mugavamad, kuid eks see ongi renditud rataste võlu – saad nad õhtul tagasi anda ja ei pea muretsema, miks või kuidas nad kriiksuvad. Ühel argentiinlasel läks natukene halvemini – tema pedaal tuli ära, aga ta maksis oma ratta rendi eest ainult 50 ruupiat, seega siit tarkus – kui maksta alla 10 krooni ratta rendi eest, võib tekkida ootamatusi :)

Jõeületuskoht jalgrattarännakul

Pärast läksime taaskord Moondance’i – mitte selle pärast, et seal väga head söögid oleks, vaid selle pärast, et seal on saadaval erinevad lauamängud. Proovisime erinevaid mänge ning üritasin meelde tuletada malet... peaks rohkem harjutama.

Lauamänguõhtupoolik

Õhtust sõime ühes Mehhiko kohas – valmistudes daalbaadiks tuleval nädalal sõin targu veel natukene kana. Samal õhtul kohtasin ka teisi vabatahtlike – mõned neist olid üritanud bussiga Katmandusse minna, kuid kuna streik oli täies hoos ei olnud bussidel lubatud liikuda. Busse rünnati ning aknad löödi sisse, isegi asju loobiti katuselt maha. Teed olid blokeeritud ning bussis olnud inimestel tuli jala tagasi Pokarasse minna (ähvardati buss põlema panna). Njah, kui on streik, siis on targem oodata – streigimurdjad ei meeldi kellelegi.