Saturday, June 21, 2008

21.06.2008 – Annapuna baaslaager (trekk 5)

Hommikul olin ilusti viiest üleval, aga mida ei olnud oli mäed – pilved olid mattunud uduloori ja vaade polnud palju parem kui eelmisel õhtul. Ilm oli vastikult rõske ja külm, sooja ei andnud isegi suur Masala tee.

Leidsin endale ühe suure kivi, mille otsas istuda ja kuulasin muusikat. Enne kaheksat võtsin ette teekonna natukene ülesmäge – väike rada tõusis veidi kõrgemale ja ronis üles „kuristiku servale”. Vaikselt hakkas päike välja tulema ja hävitama pilvi – korraga ilmus nähtavale üks mäetipp, siis jälle teine. Kella 10ks oli praktiliselt kogu ümbruskond puhas ning sai nautida lumiseid mäetippe ning liustikke.


Juba varakult hakkas udu orust kerkima



Põhimõtteliselt on tegu suure maalõhega, mis on jääd täis ja kividega kaetud...



Vaade üle serva kuristikku


Ja päike tõi nähtavale esimese mäe!



Hetkeks ilmus päris suur lapp sinist taevast




Lumi!


Alt orust aga tõusis uduloor, mis mässis järk-järgult kogu ümbruskonna paksu vativaipa. Hakkasin kiiresti tagasi majakeste poole liikuma, kuid mõne hetkega oli uduloor nii paks, et tagasiteed oli päris raske leida. Siiski suutsin leida õige tee ning kui ma tagasi majakestesse jõudsin, oli kogu org jälle hallikas-valge, külm ja niiskust täis.


Ja vaid minutitega oli kogu org mattunud pehme uduloori sisse



Sõin lõunaks ühe Snikersi rulli vaniljekastmega, mis on tõesti Annapurna ala spetsialiteet (ma vist räägin sellest liiga palju :) ). Peale kahtteist jõudsid kohale kaks rändurit Kanadast, kes liikusid ka ilma giidita – nad olid juhuslikult kohtunud Indias ja otsustasid koos natukene trekkida. Lisaks sellele olid puhkemajas kaks hullu hiinlast, või kui aus olla, siis üks oli hull – vanem naisterahvas, kellele meeldis pidevalt lauda (ükskord kutsus ta oma laulmisega lausa laviini esile), vahepeal ta heietas midagi niisama, see oli veel hullem (eriti kui ta tegi seda öösel kell kolm).

Mängisime kanadalastega kaarte ja chillisime niisama – pärastlõunad on endiselt sellised rahulikud – seekord oli vähemalt kellega juttu rääkida ning kogemusi vahetada. Otsustasime, et läheme koos tagasi – seltsis segasem.

No comments: