Hommik oli imeline – seekord ei olnud taevas üldse pilvi ning saime nautida Annapurna mägede kogu ilu. Päike tõusis vaikselt ning sõime rahulikult natukene hommikust. Kella seitsmest asusime teele allamäge – allaminek on palju kiirem, kuid see-eest ohtlikum (võimalus komistada teel jne).
Peegeldus väikeselt järvelt
Mägi esimeste päikesekiire küüsis
Teine mägi ka :)
Veel üks lumine tipp...
Kõige lumisem mägi
Veel peegeldusi
Peaks ikka endast ka mõne pildi panema:)
Jõudsime tunniga MBC-sse, sealt edasi jätkasime suhteliselt kiiresti, et ületada kahtlased sillad ja jõekesed enne vihma. Selline tempo oli võib-olla isegi natukene liiast, kuid plaanisime välja jõuda Chhomrongi, kust tulekuks kulus 2 päeva.
Sõime lõunat Bamboos ja jätkasime teed. Jalad muutusid juba natukene valusaks – alla minnes saavad koormust hoopis teised lihased kui üles minnes – seega pole ka midagi imestada. Meie õnneks ei hakanudki sadama – Chhomrongi jõudsime poole neljast – mis on väga hilja ühe matkapäeva lõpetamiseks.
Keerukas sillaületus
Premeerisime ennast mõnede maiustuste ja jookidega kohalikus külapoes ning võtsime ette viimased paarsada astet puhkemajani (otsustasime ööbida samas puhkemajas kus enne). Õnneks hull laulev hiinlane läks teise puhkemajja – kusjuures tädil oli tohutult energiat – kui meie puhkisime viimaste trepiastmete peal, siis tema pani meist mööda nagu tuulispask.
Puhkemajas peatusid kolm Austraalia hipit, kellest üks kudus, teine ladus kaarte ja kolmas oli lihtsalt kahtlane. Viimane oli vältimaks pileti ostmist läinud kontrollpunktist ringi läbi metsa, kandes ainult plätusid. Tema kirjeldus kümnetest kaanidest mööda jalgu ronimas ja verd imemas oli pooleldi nagu õudusjutt. Peab ikka tahtmine olema selle raha pärast lasta enda jalad ära süüa.
Magama läksime suhteliselt varakult, sest kõik olid kurnatud päeva teekonnast.
No comments:
Post a Comment