Hommikul ärkasin kell viis, et vaadata päikesetõusu – mäed olid täies hiilguses ning särasid hommikuse päikese käes. Pierrel oli probleeme ärkamisega (prantslased ma ütlen), kuid enne seitset saime siiski minema.
Rada laskus allamäge jõeni (umbes 1100 m) ning see ala oli kõige kaanirohkem – lükkasin mitu tükki oma tossudelt minema. Muide, inimesed ütlevad, et ma olen hull, et matkan tossudega – minumeelest pole midagi viga, head kerged. Püksiservad lähevad sokkide sisse ja natukene soola jalanõude sisse ja sokkidele (kaanide vastu). Tegelikult kõige vastikumad on pisikesed kaanid – neid ei märka kohe üldse (kasuks tulevad heledad jalanõud ja riided), suuremad on jõledamad, aga kergemini leitavad. Njaa, ning kõige ebameeldivamad on need kaanid, kes kukuvad puudelt – neid annab üldiselt vältida, kui matkata kuiva ilmaga.
Ületasime kaks jõge ning sõime lõunat (lõuna tähendab umbes kell 10-11 ja õunapannkoogid on täiesti maitsvad) kohas nimega Jhinu (1750 m), eemaldasin Pierre käelt ja jalalt kaanid – ma ei saa kohe aru, kuidas ta neid vältida ei suuda. Edasi järgnes väga karm tõus – trepid, trepid ja trepid. Raja nimi oli „Heavenly Pathway”, mis sõna otseses mõtted tähendas seda, et rada tõusis taeva poole. Vahetult enne Chhomrongi oli üks tädi, kes pakkus tasuta majutust juhul kui me sööme tema daalbaati (ainult 50 ruupiat), otsustasime siiski veel natukene edasi ronida.
Kõrgemale… veel kõrgemale…
Chhomrongi (2210 m) jõudes oli Pierre endaga nii läbi, et otsustasime sinna ööbima jääda – mina oleksin veel edasi läinud, aga ta oli täiesti läbi omadega. Kohtasime üht inglast ja kahte kreeklast, kes jätkasid samal päeval teed järgmisse külla (nad ei olnud küll sama kaugelt tulnud kui meie). Pärastlõuna on selline mõnus puhkamise aeg, lesid, loed ja ootad millal vihm tuleb (vihm tuleb tavaliselt peale kahte). Vahepeal sööd mõne pannkoogi ja jood Masala (nepaali) teed. Nepaali tee on lihtsalt suurepärane – kergete vürtsidega ja piimaga. Õhtul mattus kogu org paksu udusse ja mägedest polnud mitte mingit jälgegi.
Hommikune vaade…
Annapurna South
Vallatud ojakesed…
Rada laskus allamäge jõeni (umbes 1100 m) ning see ala oli kõige kaanirohkem – lükkasin mitu tükki oma tossudelt minema. Muide, inimesed ütlevad, et ma olen hull, et matkan tossudega – minumeelest pole midagi viga, head kerged. Püksiservad lähevad sokkide sisse ja natukene soola jalanõude sisse ja sokkidele (kaanide vastu). Tegelikult kõige vastikumad on pisikesed kaanid – neid ei märka kohe üldse (kasuks tulevad heledad jalanõud ja riided), suuremad on jõledamad, aga kergemini leitavad. Njaa, ning kõige ebameeldivamad on need kaanid, kes kukuvad puudelt – neid annab üldiselt vältida, kui matkata kuiva ilmaga.
Uus sild :)
Laskumine, tõusud olid tegelikult veel hullemad...
Vaade rippsillalt, all kivil on üks madu kah :)
Ületasime kaks jõge ning sõime lõunat (lõuna tähendab umbes kell 10-11 ja õunapannkoogid on täiesti maitsvad) kohas nimega Jhinu (1750 m), eemaldasin Pierre käelt ja jalalt kaanid – ma ei saa kohe aru, kuidas ta neid vältida ei suuda. Edasi järgnes väga karm tõus – trepid, trepid ja trepid. Raja nimi oli „Heavenly Pathway”, mis sõna otseses mõtted tähendas seda, et rada tõusis taeva poole. Vahetult enne Chhomrongi oli üks tädi, kes pakkus tasuta majutust juhul kui me sööme tema daalbaati (ainult 50 ruupiat), otsustasime siiski veel natukene edasi ronida.
Kõrgemale… veel kõrgemale…
Heavenly Pathway
Chhomrongi (2210 m) jõudes oli Pierre endaga nii läbi, et otsustasime sinna ööbima jääda – mina oleksin veel edasi läinud, aga ta oli täiesti läbi omadega. Kohtasime üht inglast ja kahte kreeklast, kes jätkasid samal päeval teed järgmisse külla (nad ei olnud küll sama kaugelt tulnud kui meie). Pärastlõuna on selline mõnus puhkamise aeg, lesid, loed ja ootad millal vihm tuleb (vihm tuleb tavaliselt peale kahte). Vahepeal sööd mõne pannkoogi ja jood Masala (nepaali) teed. Nepaali tee on lihtsalt suurepärane – kergete vürtsidega ja piimaga. Õhtul mattus kogu org paksu udusse ja mägedest polnud mitte mingit jälgegi.
Pärastlõunane udu ja vihm...
No comments:
Post a Comment