Eelmisel õhtul oli saavutatud ajutine kokkulepe, seega hommikused bussid väljusid ning sain teele asuda Katmandu suunas. Protestisin vapralt selle vastu, et mind ei tahetud bussi katusele lasta ning esimese peatuse ajal ronisin üles. Ilm oli ilus, päike kõrvetav ning vaade bussikatuselt hea. Kuulasin muusikat ning 6-7 tundi Katmanduni möödusid kui linnulennul.
Vaade teel Pokarast Katmandusse
Liha sõidab!
Vaade bussikatuselt
Teekond ülesmäge
Kui me Katmandusse jõudsime, selgus, et streik ikkagi toimub ning bussid jäid peatuma enne linnapiiri. Ronisin maha ning jalutasin Kalankisse, mis on täpselt Pokarast tuleva tee ääres. Kõik olid väga imestunud, et bussid sõitsid ja ma jõudsin Katmandusse.
Võtsin mõnusa külma dušši – bussikatusel istumine on küll lahe, aga teeb sind väga mustaks. Peale seda otsustasin linna minna. Üks teine vabatahtlik – Jessica – tuli samuti koos minuga. Jalutasime, sest tänu streigile ei olnud mingit transporti – Katmandu oli kuidagi nii tühi ja vaikne ilma autodeta. Meile ligines üks rikša ja üritas oma teenuseid pakkuda – kui hind oli langenud 500 ruupia pealt 100ni, siis otsustasime, et korra võib ju sõita. Pärast kahetsesime – vaesele mehele oli see selline koormus ning tundsime ennast nii halvasti (ronisime enne kohale jõudmist maha). Muidugi hakkas ta seletama, et tegelikult on hind 100 näo kohta, lõpuks maksime talle 150 kahepeale.
Kohtasin juhuslikult Sarat, kes oli teise bussiga samuti Katmandusse jõudnud, ning leppisime kokku, et saame kell 20.00 Maya Coctail Bar’is kokku koos tema ja ühe argentiinlasega (kes oli tulnud Katmandusse hambaarsti juurde).
Lasin ennast ühel lendlehejagajal juhatada kohta nimega Kilroy’s, mis on Iiri restoran. Mulle meeldis see koht, sest ettekandjad olid nii sõbralikud ja ajasid juttu – lisaks sellele toodi mulle maja kulul suupisteid ning kogu teenindus oli suurepärane. Söök oli küll natukene soolane, aga ma ei lasknud ennast sellest häirida. Ajasin natukene juttu ka kõrvallauas einetava India kongressi saadikuga, kes tahtis mulle ühe joogi osta, kuid kahjuks pidin minema kohtuma Sara ja argentiinlasega.
Maya Coctail Bar on kindlasti mu number üks lemmik kogu Katmandus – istusime seal tunnikese ning jõime mõned meeldivad Daiquirid. Koos jalutasime Durbari väljakule, kust mul õnnestus kaubelda takso 150 ruupia eest (22 eek), vaatamata sellele, et oli streik ja öine aeg.
Tagasi hosteli jõudes oli keegi värava lukku pannud ja pidin tükk aega hõikuma enne, kui värv lahti tehti. Tüütu.
No comments:
Post a Comment