Hommikul ärkasin esimest korda juba viiest vaatamata sellele, et planeerisin magada kaua. Suutsin siiski kuidagi kella kaheksani ära magada ning sõin hommikust hotellis. Suurepärane juusturöstsai, banaanipiimakokteil ja müsli (jälle banaaniga).
Jalutasin lihtsalt natukene mööda järvekallast ringi ning kohtasin juhuslikult teisi vabatahtlikke. Bruna ja Asling planeerisid minna hõljuma (ma ei teagi mis eesti keeles õige väljend oleks, aga hõljumine on kena sõna). Selgus, et nad ikkagi ei saa seda teha, sest ilm on halb – selle peale asusid nad muidugi protesteerima, mis on imelik, sest tegelikult halva ilmaga hõljuda on ohtlik – kui vihma sajab võid jääda ülesse „lõksu” ja surnuks külmuda.
Istusime natukene aega „Moondance” nimelises kohas ja jõime jäätisekokteili – ei olnud just suurepärane, see-eest Aslingi smuuti oli väga ok.
Jalutasin internetti ja peale seda sõin kanašnitslit juba tuttavas „Boomerangis”, mis seekord ei vastanud mu ootustele – aga võib-olla nad lihtsalt ei oska šnitslit teha siin. See-eest „Nepal Ice” oli tasemel :)
Vaade järvele Boomerangi restoranist
Boomerangi restorani suveaed
Nepal Ice
Pärastlõunal sõitsin paadiga järves asuvale saarele, et uudistada templit. Tempel oli tegelikult igav ja täiesti tavaline, saarel polnud teha suurt midagi. Samas, lihtsalt paadiga sõitmise pärast võis selle 25 ruupiat (4 krooni) kulutada. Ilm oli muide suurepärane – päikesepaisteline ja soe.
Järv kogu oma hiilguses...
Saarel järve keskel
Tagasi jõudes nägin Ryanit ja Sarat Moondance’s ning ühinesin nendega. Ryan õpetas Sarale parasjagu ühte lauamängu, vaatasin kõrvalt ning õppisin ka selgeks (kahju, et ma selle nime ei mäleta, aga Eestis peaks endale ka muretsema). Lisaks sellele oli neljast seitsmeni happy hour, mis tähendas, et kaks kokteili oli ühe hinnaga. Tore.
Õhtul läksime koos välja sööma, lisaks kanadalastele ja Pierrele tulid veel kaks prantslast, keda Pierre oli teel kohanud. Katsetasime kohta nimega „Once upon a time”, mis oli omaette kena – söök oli maitsev ning interjöör meeldiv.
Peale seda suundusime „Busy Bee”-sse, et kuulata live-muusikat ja ajada natukene juttu. Mulle ei mõjunud see varajane hommikune ärkamine hästi, seega ma väga kauaks ei jäänud.
No comments:
Post a Comment