Hommikul oli eriti udune – seega suur midagi näha ei olnud. Kuskil 7.30 sõime hommikust ja asusime teele küla suunas, mis pidi asuma 2,5-tunnise rännaku kaugusel (praegu ei tule nimi meelde, aga pärast kirjutan). Milan rääkis juttu ühe kandjaga, kes tassis jõledaid rohelisi ploome alla linna. Tee oli suhteliselt lihtne (ainult allamäge) ja ma ei näinud ühtegi kaani (jess!).
Teekond allamäge...
Kandja puhkepausi pidamas...
Rohelised ploomid lähevad...
Riisipõllud!
Jõudsime külla 2 tunniga – linnas oli isegi natukene vanalinna ning hulgaliselt templeid. Muide templitest tuleb mööda minna kellaosuti liikumise suunas, muidu ei ole õige asi. Ronisime ka mäest üles (1 tund) ning vaatasime üle hindutempli ja selle kõrval asuva budaaistliku templi (imelik, et need kaks koos olid). Lisaks sellele oli lähiümbruses hulgaliselt väikseid kiviaja (?) koopiaid ja kloostrikompleks. Peale seda, kui Milan ühe banaani ahvile andis, oli korraga terve õu ahviperekondi täis.
Templid linnas...
Naised pesemas juukseid templi juures
Tempel mäe otsas...
Perekond ahve...
Nägime ka ühte tarka, kes 20 ruupia eest Milanile ennustas ja veel 20 ruupia eest kanepit müüs – püha mees olemine tähendab siinkandis pidevat kanepitõmbamist. Ja Milan tundub olevat isegi liiga vaimustuses igasugustest meelemürkidest – ta läheb järgmine kuu Norra ja on seisukohal, et seal kõik suitsetavad ja joovad koguaeg. Njah, mis mulje eurooplased on jätnud...
Tagasi alla jõudes saime imeodava hinnaga takso tagasi linna – taksojuht oli nagunii sinna minemas ning võttis meid praktiliselt bussiraha eest kaasa.
Milan läks oma teed (muide mina ei pidanud millegi eest maksma sellel reisil, nüüd pean lihtsalt natukene kirjutama sellest kohast), mina jalutasin Himalayan Java kohvikusse ja võtsin ühe pitsa ja smuuti. Peale seda kiirelt netti ja tagasi pere juurde. Kristina oli mulle vahepeal uue kingituse teinud – käevõru. Õhtul tuli telekast James Bondi uusim film – muidugi oli pereisal poole filmi pealt vaja vaadata uudiseid...
No comments:
Post a Comment