Täna oli see suurepärane päev, kui sai üle nädala aja dušši alla – Brunale tuldi järgi (nüüdsest olen üksinda) ning läksin koos temaga tagasi kontorisse, et käia seal dušši all. Ütleme, et see andis päevale kohe uue ilme.
Tagasiteel tegin kanavõileiva peatuse Thamelis ning lastekodusse jõudsin kuskil kolmest. Kaks väiksemat konkureerisid minu tähelepanu pärast – varem oli Saakti koguaeg Brunaga ja Miina minuga, aga nüüd oli neil probleeme minu jagamisega. Kui üks oli õnnelik, siis teine oli jälle kurb – nokk kinni, saba lahti olukord.
No comments:
Post a Comment