Hommikul võtsin suuna Kalanki suunas, et võtta üks iganädalane dušš (jee-jee täna olen ma puhas!). Puhas olin ma muidugi selle hetkeni, mil lind mulle pähe sittus (see aga juhtus alles pärastlõunal). Peale värskendavat dušši hüppasin kontorist Homi (siinne koordinaator) juurest läbi ja leppisime kokku minu järgnevad tegevused – lastekodust tulen ära järgmine reede ja oma „peresse” suundun järgmisel laupäeval (järgmised kolm nädalat õpetan koolis). Äkki õnnestub mul isegi juba samal nädalavahetusel minna Milaniga Naragoti (väikene puhkus kuluks ju ära). Lisaks sellele selgus tore tõsiasi, et mul on varsti lootus oma taskuraha kätte saada – ülipositiivne ju!
Negatiivsemast küljest pean ise ühendust võtma Saksa organisatsiooniga ja uurima, kuidas ma küll Frankfurdist Berliini saan (mul on selle otsa jaoks rongipilet – ei tundu väga ahvatlev pärast pikkasid lende seigelda suurte kohvritega alguses Frankfurdis ja pärast Berliinis ning vahepeal veeta veel 10 tundi rongis). Kuigi ilmselt see ongi see, mida ma tegema pean.
Pärast sõitsin tuk-tukiga Ratna pargi juurde – muide hinnasüsteemid on siin keerulised – tuk-tuk maksab üldiselt 10 ruupiat, suur buss 12 ruupiat, mikrobussi hind kõigub 12-15 ruupia vahel. Imelik on asja juures see, et kui ma sõidan Balajust Thamelisse, siis maksab pilet 14 ruupiat ja samal suunal tagasi 13 ruupiat (kuigi mind on paar korda üritatud ruupia-kahega tõmmata, siis nüüdseks olen ma päris kindel, et selline on õige hind).
Seekord proovisin WIFI jaoks internetiga kohta KC’s, mis asub praktiliselt Maya Coctail Bar’i vastas – internet oli parooliga – seda ka põhjusega, sest hiljem selgus, et interneti kasutamine maksab 30 ruupiat / tund. Kiirus oli väga hea ning pakutav hommikueine – omlett, röstsaiad, kartulikook ja tee/kohvi (150 ruupiat) ja banaanilassi (70 ruupiat) olid igati tasemel. Elektrit sai kasutada mugavalt ning all kohvikus olid saadaval erinevad koogikesed – proovisin sooja õunapirukat ja järgmine kord panustan ilmselt juustukoogile. Nämm-nämm :)
Muide, millest ma unustasin kirjutada, oli Thameli piirkonnas pakutav pesu pesemise teenus – proovisin ära ja jäin igati rahule – 15 krooni eest sain oma kaks kilo räpaseid matkariideid tagasi järgmisel päeval värskete ja meeldivalt lõhnavatena. Koht mida kasutasin oli sama, kus internetis käin Msn Cyber Cafe, mis asub taaskord juba tuttavas kohas Maya Coctail Bar’i juures (ma tõesti ei saa aru, miks kõik head kohad just seal asuvad).
Tagasi minekuga läks kiireks – jõudsin natukene enne nelja tagasi – veidi hilja võitu arvestades, et lapsed on päev otsa kodus olnud. Tšillisime natukene alumise korruse naabritega (neil on kinnisidee, et ma peaks ühe nende lapse võtma Euroopasse kaasa õppima). Mulle nad väga ei meeldi – kutsuvad mind pidevalt õhtust sööma ning küsivad, mida ma süüa tahan – kas seda või toda või toda (üritavad näidata, et nad on rikkad) – mul oleks nii halb tunne minna teades, et lapsed üleval söövad endiselt daalbaati, seega keeldusin.
Homme on plaan minna õhtul CS miitingule ja jääda ööseks Thamelisse (jess!!! Puhkus!).
:)
No comments:
Post a Comment