Täna on siis laupäev – pikim päev terves nädalas. Hommikul üritasin natukene kauem magada, aga kus sa sellega. Elu hakkab pihta enne kuut ning 6.45 karjuti juba mu ukse ja akna taga „Miss! Miss! Miss!”. Eks siis ajasingi ennast üles ja asusime kollektiivselt tegelema tavapäraste tegevustega, vahelduseks joonistasime ja värvisime natukene. Laupäevane päev kestab siis hommikul 6-7st kuni õhtuni, mis teeb kokku siis 13-14 tundi... eriti väsitav on see siis, kui oled üksinda.
Mulle ei meeldi eriti hooldaja – tädi Laxmi – ta närib pidevalt nuusktubakat ning käitub ise nagu üks paras laps – kui on tüli mõne lapsega, siis on tal kombeks müksata (et mitte öelda lüüa) last – üks laps on eriti raske iseloomuga ning temaga nad lausa peaaegu kaklevad – samas, see on nagu tüli kahe lapse vahel – Laxmi ei suuda ennast kehtestada ja ei oska muud midagi teha, kui vastata samaga, millega laps. Keeruline olukord.
No comments:
Post a Comment