Söök oli suhteliselt hilja (alles pool üksteist) ning kuskil 13.00 paiku suundusin linna (esimene day off! :) ). Alustuseks viisin portsu riideid pessu (näe jälle kaks kilo) ja istusin natukene netis, kus juhuslikult kohtusin Brona ja Rhoeliga (Hollandi tüüp). Rhoel jagas värvikaid kogemusi sellest, kuidas mungad kloostris ta telefoni ära varastasid (ta sai pärast telefoni tagasi ning mungad väitsid, et varas oli väljastpoolt kloostrit - samas olid nad muidugi nii lollid, et tegid endast varastatud telefoniga video – mungad siis :) ).
Suundusin omaarust Cafe Bakery-sse ning avastasin korraga, et koht, kus ma käin, on hoopis Cafe Java (teine ja kolmas korrus). Ma polegi Cafe Bakery-s kordagi käinu (esimene korrus). Igal juhul on Cafe Java's suurepärased koogid (juustukook!) ja veel parem külm Mocca (parem kui Kreekas!). Muidugi teenindus on superaeglane – reede puhul oli kohvikus palju rahvast ja see andis tunda.
Jäin natukene hiljaks Bronaga kohtumisele – selgus, et tal oli juba majutus – „Yeti Guest House”-s ja millegipärast maksis RCDP selle tema eest. Mul õnnestus samuti tuba saada – 200 ruupiat (30 EEK) – suhteliselt okei tehing – voodi oli pehme ja puha.
Kella 17.00ks läksime Maya Pub’i, kus ma varem käinud ei olnud. Ühendasime eraldi istuvad couchsurferid ja tellisime mõned 2 for 1 kokteilid – keskmine kokteili hind on Eesti rahas 12 krooni (päris odav näiteks Pikksaare Jäätee kohta). Tänu minule oli kohal peaaegu sama palju vabatahtlikke kui couchsurfereid – lahe.
Valik kokteile
Esimene on näiteks alkoholivaba virsikumahl, mis on kallim kui alkoholiga kokteilid...
Osa meie seltskonnast...
Kõik on rõõmsad :)
Menüü täies hiilguses (vähemalt osa sellest)
Nepaali kohalikud (paremal), sinise pluusiga 101nepal tegelane Milan
Edasi suundusime õhtust sööma Kilroy’sse, kus kõik olid muidugi väga õnnelikud meid taaskord näha – eriti sellise suure seltskonnaga. Saime majakulul snäkke ning meie Bronaga saime tasuta veini – muide veinivalik on hea – 750 ruupiat pudel (natuke üle 100 krooni), ning Lõuna-Aafrika punased veinid on suurepärased. Meie õhtusöök läks natukene pikaks (kahtlustan, et põhjuseks oli tasuta vein) ning tagasi Maya’sse jõudsime alles kümnest – need paar inimest, kes olid enne sinna jäänud, olid juba läinud.
Suurepärane Lõuna-Aafrika vein
Kilroy's
Kana seenekastmega Kilroy's
Brona tungival nõudmisel suundusime Iiri pubisse (Celtic Manang) ning võtsime mõned Nepaali pindid (650 ml). Kohtusime kahtlaste kohalikega ning Brona mängis kitarri. Üle tänava asus kohalik „Dance Bar”, mis sisuliselt tähendab siin bordelli. Nägime kuidas mõned tüdrukud väljusid koos klientidega ja võtsid rikša kuskile, teised tulid korraks (ilmselt töö vahepealt) aknale suitsetama (unustades kardina korralikult ette tõmmata pärast). Kole vaatepilt. Samas, üldiselt ei pane keegi neid kohtasid tähelegi.
Iiri pubis Celtic Manang...Kuskil kahest suundusime tutvuma ööklubidega – alustuseks läksime Buddha nightclub'i, mis oli väga kohalik koht – olime ainsad valged seal. Kontingent tundus natukene imelik - ma pole Nepaali inimesi nii vabalt käitumas (tantsimas) näinudki.
Viimase kohana läksime „Fire Club”’i, mis on kõige kauem lahti olev klubi Thamelis. Selles klubis on välismaalasi ja kohalikke umbes pooleks. Magama kell 4.
Brona Fire Club'is
No comments:
Post a Comment