Friday, July 25, 2008

25.07.2008 – Nagarkot

Hommikul ärkasin vara (loe: enne seitset) üles ja kohe peale hommikuteed pakkisin koti ja asusin teele linna suunas. Täna pidin kohtuma Milaniga (101nepal.com tegelane) ja temaga koos Nagarkoti minema, et ma saaks sellest kirjutada. Lisaks sellele vajas viisa pikendamist.

Õnneks oli streik läbi ning ühistransport jälle töötas. Valitsus oli õpilaste nõudmistele järgi andnud. Sõin oma lemmikgrillvõileiva Helena’s ja hüppasin tunniks netti – meeldiv oli näha, et isegi Eestis oli inimesi online – kuigi kell oli Eesti aja järgi alles pool kuus.

Orienteerusin LP järgi turismibüroo juurde ja seal selgus, et immigratsioonibüroo ei asu üldse enam samas majas, kus turismibüroo. Mulle anti linnakaart ja joonistati uus immigratsioonibüroo asukoht – sinna minek võttis aega 15 minutit (Patani suunas).

Alates 16. juulist kehtivad uued hinnad – kui varem sai 30ks päevaks viisat pikendada 30 $ eest, siis nüüd maksab viisa pikendamine 2 $ päeva eest (miinimum 15 päeva). Ilmselt tõsteti ka riiki sisenemise viisa hinda ning kuuldavasti maksab korduva sisenemisega viisa lausa 90 $. Kuigi kõik hinnad on dollarites, siis reaalselt maksta saab ainult ruupiates. Passile kästi järgi tulla peale 13.00 – otsustasin, et korjan oma passi üles paar päeva hiljem.

Vaatasin üle Bluebird kaubanduskeskuse ja kell 13.00 sain kokku Milaniga. Suundusime bussijaama (vana bussijaam Ratna pargi ääres) ning võtsime bussi Bhaktapuri lähistel asuvasse linna. Seal tuli meil umbes 5 minutit jalutada ning jõudsime järgmiste parkivate bussideni, millest üks läks ka Nagarkoti. Halb asi ühistranspordi juures on see, et nad ei lähe välja enne, kui buss on täitsa täis (eriti väljaspool keskust), seega tuli meil tund oodata. Nagarkoti jõudime alles peale nelja.


Vaade Katmandu oru suunas


Vaade Himalajate suunas (arvake ära, mida näha ei ole...)



Jalutasime natukene ringi ning võtsime suhteliselt esimese ettejuhtuva hotelli. Mäed olid mattunud pilvedesse nagu võiski arvata. Ühes kenas kohas (Sherpa lodge) jõime õlut ja sõime tšillikana (populaarne snäkk siinkandis). Õhtul jõime raksit (koduviin) ning sõime õhtust oma hotellis. Selgus, et Milan on suhteliselt alkoholilembeline tegelane. Või võib-olla naine ei luba kodus juua – tal on 8- ja 1,5-aastased lapsed kodus ja praegu on ta tegev kolmes firmas (omab osalust kahes) – lisaks sellele kirjutab ta hetkel doktoritööd. Liiga aktiivne tegelane vist.




Sherpa kohvik


Jõle suur limukas...


Päikeseloojang

No comments: