Hommik oli nagu hommik ikka – "sõbrad", tee & küpsised ja daalbaat. Koolis õpetasin ilusti ära kaks esimest klassi, kuid kolmas (7 B) pistis kisama, et neil peaks olema grammatika tund hoopis. Ma ei lasknud ennast sellest häirida ning õpetasin rahulikult harjumuspärast materjali edasi. Muidugi peale tunde uurisin õpetaja käest, kui tihti neil grammatika tunnid on ning sebisin endale selle jaoks kaks raamatut. Kui grammatika, siis grammatika.
Muide, ma ei saa üldse aru, mida Eestis õpetajad vinguvad, kui keeleklassis on üle kahekümne õpilase. Kuuendas klassis osad õpilased puudusid ning seal oli praegu ainult 62 õpilast. Tõeline kergendus oli 7 A klass oma 33 õpilasega. 7 B klassis oli 41 õpilast kohal. Pole midagi, sunnime lapsed vaikima ja õpetame. Päris kena on kuulata kui 62 õpilast kordavad iga su sõna (lugemise ajal).
Vaade maja katuselt ümbruskonnale...
Minu jaoks oli kool kell 13.00 läbi, seega võtsin ette teekonna kesklinna. Autosid oli liikvel kuidagi vähe – ronisin ühe mikrobussi peale ning alustasime teekonda Ratna pargi suunas. Muidugi peale esimest kolmandikku selgus, et politsei ei lase mikrobusse edasi kesklinna poole – nimelt on üliõpilased välja kuulutanud streigi ning streigimurdjate sõiduvahendeid rünnati – ilmselt olid toimunud mitmed rünnakud ka Ratna pargi juures. Siin on streigiga see imelik asi, et kui õpilased tahavad bussipiletite hinna alandamist, siis sunnivad nad selle jaoks ühistranspordi streikima. Umbes, et kui õppemaks ülikoolis on liiga kõrge, siis sunnivad tudengid õppejõud streikima. Huvitav-huvitav.
Ühesõnaga edasi jalutasin kesklinna jala. Üle Durbar’i väljaku minnes varjasin vihmavarjuga nägu ja kõndisin piletiputkast mööda. Ma pole seni pileti eest maksnud, seega ei kavatse ma seda teha ka edaspidi. Ammugi ei viitsi ma ringi minna.
Tempel... muutub nii harjumuspäraseks, et ei viitsi pildistadagi...
Ostsin teepealt banaane (6 tk – 3 krooni), mis ma ühele jalutule mehele andsin. Ma mõnikord ostan mõne saiakese või puuvilja ja annan kerjustele/tänavalastele – parem kui raha anda.
Käisin internetis ning tegin tavapärase peatuse Just Juice n’ shakes’-s. Peaks Eestisse ka sellise koha rajama – ma olen täiesti kindel, et koht saavutaks tohutu populaarsuse. Need smuutid, mida Kristiines müüakse, vajuksid häbi pärast maa alla kui nad näeksid siinseid smuutisid.
Tagasi minnes jalutasin Ratna pargi juurde, kuid muidugi mingit ühistransporti ei olnud. Ostsin paar dvd-d filmidega (40 ruupiat – 6 eek), müügil on filmid, mis veel Eestis kinodesse ei ole jõudnud. Tegelikult saab selle raha eest ka 5 in 1 ja 10 in 1 kollektsioone, aga nende kvaliteet jätab soovida.
Mootorratturid janunemas kütuse järele...
Jalutasin taaskord ülbelt mööda piletikontrollist Durbar’i väljakul ja teel Kalankisse jõin ühe värske ananassimahla – siin on tohutult kohti, kus saab osta värskelt pressitud mahla. Värske ananassimahl (4 EEK/klaas) ei ole isegi nii hea, kõige parem on granaatõuna mahl (10 EEK/klaas).
Tagasi koju jõudes oli Kristinal (peretütrel) mulle kingitus – ilusti paberisse pakitud postkaartide kollektsioon. Mõtlesin, et peaks vist mingi kingituse vastu tegema.
No comments:
Post a Comment