Hommikul olin jälle kell pool seitse üleval – täiesti võimatu, lihtsalt ärkan üles. Ma juba kujutan ette kuidas ma Eestis kell pool neli üles ärkan. Igal juhul võtsin oma lapaka ja kobisin internetti. Kui ma kell üksteist tagasi jõudsin, magas Brona ikka veel. Äratasin ta miski hetk üles ning napilt enne kahtteist jõudsime hommikust sööma (hommikusööki saab restoranides ainult kella kaheteistkümneni). Peale seda otsisime talle pašminasid ja ehteid – 100 % pashmina maksis 1500 ruupiat ja 80 % 500 ruupiat – tundus hea hind, aga mul pole õrna aimugi mis pashminad maksta võiks (ja siis on olemas veel erinevat sorti pašminad – nagu vesipašmina jne). Kui keegi teab selliste asjade hinda, palun andke teada :)
Viisin Brona Just Juice n’ shakes’i ja ka tema oli kohast täiesti vaimustatud. Täielik patt on käia Katmandus ja mitte proovida neid kokteile. Meil oli vähe aega, seega jätsime päevasele salajasele peole Thamelis minemata ja läksime hoopis Ratna parki, et sõita Patani. Seal läksime Brona kohalike sõprade kohvikusse tšillima. Tegu on siis Newari inimestega (etniline grupp) ning tundub, et nad on ikka päris rikkad. Ma pole varem näinud tüdrukuid kandmas nii euroopalikke (loe: lühikesi) riideid ja poisse nii palju õlut ja kohalikku alkoholi joomas. Üldiselt oli seltskond tore – kõik rääkisid hästi inglise keelt ning juttu jätkus kauaks.
Brona Nepaali mütsiga ja ta sõber Sagar
Pidime kahjuks (suhteliselt) varakult ära minema, sest ööbisime ühe Brona sõbra juures, kelle ema oli juba süüa teinud meile, seega ei oleks viisakas olnud minemata jätta. Korter oli väike, aga selle eest telekas, lapakas ja muud elektroonilised asjad olid väga uued.
Sõime daalbaati ja läksime õige pea magama (õigemini ema ajas meid magama, imelik perekond). Miski ei olnud igal juhul väga hea nendest asjadest mida ma sõin, seega ei saanud ma öösel väga hästi magada rääkimata korduvatest WC külastustest.
No comments:
Post a Comment